Suvi toob õnnetused kaherattalistega

Ilusad ilmad toovad tänavatele jalg- ja tõukeratastega vuravad lapsed ja metsaradu nautivad täiskasvanud ning teedele mopeedijuhid. Ühes kaherattalistega saabuvad kahjuks ka õnnetused.

“Suvine jalgrattahooaeg on hoo sisse saanud ning see on paista ka kahjukäsitlejatele. Värskelt tegelesid meie kahjukäsitlejad juhtumiga, kus autojuht sõitis reguleerimata ristmikul otsa jalgratturile, kelle vigastused olid nii tõsised, et ta vajas ka haiglaravi. Selliste õnnetuste puhul vajab inimene tavaliselt ka pikemat taastumisaega ning peab viibima tööst eemal. Õnneks oli kõnealusel ratturil sõlmitud kindlustuspoliis ning töövõimetuslehe perioodi eest maksame kannatanule päevaraha hüvitist, et taastumine mööduks murevabalt,” rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kindlustaja sõnul kipub suvisel kaherattaliste hooajal enim õnnetustest juhtuma ülekäiguradadel, metsateedel ja lastega kodu- või kooliteel.
Ohutuma suve nimel tasub nii autojuhtidel, ratturitel kui mopeedijuhtidel just nüüd üle korrata turvalise liiklemise reeglid.

Viimaste nädalate statistika näitab taaskord seda, et kahjuks juhtuvad õnnetused ka ülekäiguradadel, kus näiteks kooli või koju kiirustavad lapsed ületavad eelnevalt peatumata teed nii tõuke- kui jalgratastega.

“Liiklusseadus küll lubab jalgratturil ülekäigurajal sõiduteed ületada jalgrattaga sõites, kuid sellisel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul kui jalgrattur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab,” toonitas Gilden.
Kindlustaja sõnul kipub laste tähelepanu hajuma just koolipäeva lõppedes ja sellele viitab ka statistika – pooled ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel toimuvatest õnnetustest leiavad aset just päeva teises pooles.

“Kuna kaherattalistel on õigus jagada sõiduteed autodega, tuleb autojuhtidel olla suvises liikluses eriti tähelepanelik ning ratturite ja mopeedijuhtidega arvestada ning neile liiklemiseks turvaliselt ruumi jätta,” õpetas Seesami esindaja.

Lisaks autojuhtide tähelepanelikkusele, aitab õnnetuste hulka vähendada ka see, kui kõik lapsevanemad oma lastega korduvalt kooli- või koduteele jäävad ohtlikud kohad aeg-ajalt läbi räägivad, liiklusreegleid ja turvavarustuse olulisust selgitavad ning õpetavad looma autojuhiga silmsidet.

Kui rattur on otsustanud sõita kõnniteel, siis tuleb tal kindlasti arvestada jalakäijatega, neid mitte ohustada ega takistada. Samuti peab rattur jalakäija läheduses sõitma viimasega samas tempos. Sõidutee lõikumise kohale lähenedes või hoovi kohale jõudes tuleb aga vähendada kiirust ja veendud olukorra ohutuses. Aia või heki tõttu võib rattur jääda autojuhile märkamatuks ja juba väikesel kiirusel toimuv kokkupõrge lõppeda ratturi jaoks tõsiste vigastustega.

“Liiklemise muudab eelkõige aga ohutuks turvavarustus, kuhu ratta puhul kuuluvad hämaras vilkuv valge tuli ees ja punane taga ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Kuigi kiiver pole Eestis kohustuslik, aitab see väike abiline päästa elusid ja peaks kuuluma igas vanuses ratturi varustusse,” toonitas Gilden.

Hiliskevadest kuni sügiseni tuleb autojuhtidel kindlasti arvestada ka mopeedijuhtide ja mootorratturitega. Turvaliseks liiklemiseks on oluline hoida kaherattalistega korralikku pikivahet. Kuna mopeedijuhti ei kaitse metallist kere, peavad juhid alati kandma kiivrit, järgima liikluseeskirju ning parema nähtavuse nimel kandma neoonvärvi vesti.

Seesami esindaja sõnul on kõige olulisem liikluses üksteisega arvestada ja vägisi eesõigust mitte nõuda. Kui ikka vastamisi satuvad autojuht ja rattur või mopeedijuht, siis teab igaüks, kes õnnetuse korral suuremaid vigastusi saab. “Ohutut liiklemist silmas pidades ja üksteisega arvestades saame kõik panustada turvalise liikluskultuuri loomisesse,” usub kindlustaja.

Foto:Pixabay

Jaga