Reisi targalt: enneta eestimaalaste enamlevinud murekohti välismaal

Statistika kohaselt on umbes pooled eestimaalaste poolt reisiabisse tehtavad pöördumised seotud terviseprobleemidega, kolmandik seotud reisi katkemisega ning ülejäänud osa tingitud probleemidest pagasiga ning sooviga saada abi reisi ärajäämise korral.

Mõned praktilised näpunäited lihavõttepühade ja sellele järgneva koolivaheaja reiside sujuvamaks möödumiseks annab oma pikaajalise kliendikogemuse pealt ERGO kahjukäsitlusvaldkonna juht Caterina Lepvalts.

Levinumad tervisemured

Reisisihtkohta valides tuleks mõelda, kas inimesel on ikka vastupidavus sihtkoha kliimatingimustele. Näiteks võib kuum kliima esile kutsuda haigushooge südame-veresoonkonna haigusi põdevatel inimestel. Lisaks kainele mõistusele aitab kuumades oludes riske maandada ka ülekuumenemise eest kaitsev peakate ning pidev vedeliku tarbimine.

Eksootilist toitu proovides tuleb olla valmis kõhutõbedeks. Kuumaga on ka toidu riknemise oht suurem, lisaks võib teistes kultuurides ka toiduvalmistamisel hügieen olla meist erinev. Kui ka toidu kvaliteet on kontrollitud, ei pruugi organism võõraste toiduainetega nii kiiresti harjuda. Sellisteks puhkudeks tasub oma reisiapteegis hoida sobivad ravimid.

Enamasti oleme teadlikud, mille vastu allergilised oleme. Võib aga juhtuda, et intensiivse päikese all tekib eneselegi ootamatult päikeseallergia või allergiline reaktsioon välismaiste taimede ja putukate vastu. Eriti ettevaatlik tasub olla meres, sest ulatuslikud meduusikõrvetused või astumine meresiilile nõuavad meditsiinilist sekkumist.

Suurem on õnnetusse sattumise risk alati siis, kui mängus on aktiivne puhkus ja ekstreemsport. Suurte ravikuludega tuleb arvestada raskete tagajärgedega õnnetuste korral, näiteks suusamäel kukkumised, rolleriõnnetused jms. Seejuures võib neile kulutustele sageli lisanduda ka eritarnsport Eestisse.

Pagasi hilinemine või kahjustumine

Pagasi hilinemine reisi sihtpunkti või kahjustumine lennureisi käigus on tihti reisi esimeseks tõsiseks probleemiks. Kui pagas ei jõua koos reisijaga ümberistumis- või sihtpunkti, siis tuleks sellest esmalt teada anda kohaliku lennujaama pagasiteenindusele ning paluda sellekohast tõendit. Samuti tuleks säilitada kõik pagasi hilinemise tõttu soetatud esmatarbekaupade ostudokumendid.

Kui pagas hilineb reisi sihtkohta rohkem kui neli tundi, siis hüvitavad kindlustusseltsid esmatarbekaupade soetamiseks tehtud kulud. Reeglina hõlmab see kuni veerandi pagasikindlustuse kindlustussummast ehk kui lapsega reisival perel ei jõua vanker õigeaegselt kohale ning reisi sujuvaks kulgemiseks otsustatakse osta asenduseks kergkäru, kuulub kompenseerimisele kuni 150 eurot olukorras, kus lapse pagas oli kindlustatud 600 eurole. 

Pagasi kahjustumise korral tuleb juhtunust teavitada lennufirmat niipea kui võimalik, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul alates pagasi kättesaamisest. Kindlasti tuleks teha pildid kahjustatud pagasist ja võimaluse korral kahjustatud pagas alles hoida. Pagasi kahjustumise korral hüvitab kindlustus eseme taastamiskulud, näiteks kohvri purunenud ratta või sanga asendamise. Kui aga kohver muutub suisa kasutamiskõlbmatuks, siis hüvitatakse selle turuväärtus.

Samuti tuleks tutvuda kindlustusseltsi reeglitega selles osas, mida pagasikindlustusega üldse kaetakse. Näiteks ei kata reisikindlustus kahjusid, mis tekivad pagasi unustamise, kaotamise või järelevalveta jätmise tõttu. Seetõttu on oluline hoida oma asjadel silma peal terve reisi vältel. Ka autoga reisides peab kindlustatu ise tagama selle, et tema pagas on pagasiruumis, mitte auto salongis ning et pagas ei jääks ööseks autosse järelevalveta.

Kui pagas reisil olles varastatakse, siis tuleks pöörduda asukohamaa politseisse ja registreerida juhtunu vastavalt sealsele korrale. Kindlasti küsige ka juhtumi registreerimise kohta tõend.

Jaga