Õnnetused kergliiklusteedel: pooltel kordadel sõitis rattur ise teelt välja

Igal aastal luuakse Eestis juurde mitmeid kilomeetreid uusi kergliiklusteid ning need leiavad ka üha tihedamat kasutust. Mida peaks aga silmas pidama nendel teedel liikumise puhul olukorras, kus lisaks jalakäijatele, jalgratturitele, kärudega jalutajatele ja rulluisutajatele on seal sõitmas ka tasakaaluliikurid, mootoritega rulad ja kõik muusugused liikumisvahendid?

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt selgitas, et kevadiste ilusate ilmade puhul on igal aastal olukord, kus rahvas läheb suure entusiasmiga taas usinalt kergliiklusteid kasutama, kuid talvega on ära unustatud reeglid, kuidas seal korrektselt käituma peaks või kuidas üldse peaks suhtuma sinna tekkinud uutesse liiklusvahenditesse. 

„On täiesti tavapärane, et igal aastal juba esimeste soojade nädalavahetustega tuleb meile kahjujuhtumeid, mis on tekkinud just jalg- ja jalgrattateedel,“ märkis Kivirüüt. „Paraku on siiani veel paljude selliste juhtumite puhul üheks osapooleks sõiduauto. Samas on vaikselt tõusmas selliste õnnetuste arv, kus osapoolteks üksnes kergliiklusteedel liikujad ise.“ 

Politsei- ja Piirivalveamet registreeris viimase aasta jooksul kokku 43 sellist juhtumit, kus jalg- ja jalgrattateedel toimusid õnnetused sealsete liiklejate vahel või üksiku liiklejaga. Registreerimata jäänud juhtumite arv on tõenäoliselt kordi suurem.

Registreeritud juhtumitest pooled oli sellised, kus jalgrattur ise kukkus või sõitis otsa postile, piirdele, puule jne. Kivirüüt märkis, et selliste juhtumite puhul on siiski tihti põhjustaks liigne kiirus ning mingi kolmas osapool, kellele otsasõidu vältimiseks rattur teelt välja sõitis. Näiteks ootamatu manöövri teinud koer või laps. 

Kuuel korral põrkasid kokku jalgratturid omavahel, viiel korral sõitis jalgrattur otsa jalakäijale ning sama paljudel kordadel toimus õnnetus jalgratturi ning mootorsõiduki vahel. Lisaks veel õnnetused rulluisutajate ja teiste kergliiklusteedel liiklejate vahel.

Kivirüüdi sõnul on kõige lihtsam reegel alati arvestada sellega, et väiksem liikleja on nõrgem osapool ja tema peaks selle võrra ka ettevaatlikum ja tähelepanelikum olema ning alati tuleks arvestada ka teiste teedel liikujatega. „Teiste teedega lõikumise kohtadel tuleks alati kiirust vähendada ja jalgrattur, tasakaaluliikuri- või mopeedijuht peavad sellistel lõikumistel ületama sõiduteed jalakäija kiirusega.“ 

„Järjest rohkem on meil ringi liikumas näiteks erinevaid elektri jõul liikuvaid sõidukeid, mille kiirused tõusevad küllaltki suureks. Tuleks meeles pidada, et kergliiklusteel ei tohiks ohtu seada seal olevaid teisi liikleid ja neist lihtsalt selja tagant suure kiirusega mööda tuhiseda. Kunagi ei tea, kas ees liikuja teeb mingi ootamatu manöövri. Aeglasemate liiklejate läheduses tuleb tegelikult liikuda selle aeglasema liikuja kiirusega,“ selgitas Salva kindlustusdirektor.

„Koeraomanikud peaksid kindlasti meeles pidama, et loom peab alati olema rihma otsas ja teda ei tohiks lasta joosta risti üle tee. On mitmeid juhtumeid, kus tagant lähenev jalgrattur on sõitnud rihma sisse või loomale otsasõidu vältimiseks sõitnud teelt välja,“ lisas Kivirüüt.

Kindlasti tuleks jälgida, et ka kergliiklusteel kehtib siiski parempoolne liiklus ning liiklusvahendid peaksid olema korralikult hooldatud, töötavate pidurite ning signaalkellaga. 

Õnnetuse puhul, kui on tekkinud ka vigastused, tuleks kindlasti teavitada sellest politseid või kiirabi ning juhtumi asjaolud selgeks teha. Seda tuleks teha isegi siis kui vigastused tunduvad esmapilgul väikesed.

Kui õnnetuse üks osaline on sõiduk, siis hüvitatakse kannatanule kahjud kohustusliku liikluskindlustuse kaudu ning kahjud võivad ulatuda plekimõlkimisest inimese tervisekahjustuseni. 

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab aga katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Ehk siis õnnetusjuhtumikindlustus aitab ka juhul kui õnnetus juhtub kergliiklusteel kahe kergliikleja vahel. 

Jaga