Mida teha ja kuidas käituda, kui ühistranspordis saab reisija äkilise pidurdamise tagajärjel kukkudes vigastada?

ühistransport

Viimasel ajal on sagenenud ühistranspordis toimunud õnnetused reisijatega, mille põhjuseks on olnud bussi äkiline manööver või järsk pidurdus. Küsisime kindlustusseltsidelt, kuidas sellises olukorras käituma peab?

„Seda, et linnaliinibussis saavad reisijad viga, juhtub paraku kaunis tihti. Peamiseks põhjuseks hooletult käituvad kaasliiklejad, kes sunnivad oma käitumisega bussijuhti järsult pidurdama – näiteks ülekäigu raja väliselt teele jooksev jalakäija või autojuht, kes pressib ennast bussi pidurdusmaale ette. Mõnikord harva põhjustab kahju ka bussijuht, kes tiheda graafiku ja lakkamatute ummikute tõttu kiirustab,“ tõdes Salva Kindlustuse sõidukikindlustuse osakonnajuhataja Tõnis Tohver.

Kui isikukahju on tekkinud sõiduki liikumise tagajärjel, on tegemist liikluskindlustuse juhtumiga.

Tõnis Tohver

„Kui reisija saab ühistranspordis kukkudes vigastada, on väga oluline õnnetuspaik kohapeal fikseerida. Selleks tuleb koheselt teavitada bussijuhti ja helistada hädaabinumbrile 112 ning järgida edasiseid juhiseid. Vajadusel saadetakse kohapeale kiirabi ja politsei, kes fikseerivad sündmuspaiga. Kui kohale abijõude saata vaja ei ole, fikseeritakse juhtum telefoni teel ning kannatanul tuleb pöörduda traumapunkti või arsti poole, kes fikseerib vigastused ja väljastab dokumendid,“ selgitas Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk.

„Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et kui inimene peaks ühistranspordis kukkumise tagajärjel kaotama teadvuse, siis on ülimalt oluline roll kaasreisijatel, kes peaksid sündmuspaiga fikseerimise rolli enda peale võtma ja jääma tunnistajatena kohale seniks, kuni saabub abi ning võimalusel jätma ka oma kontaktid, “lisas Maarika Mürk.

If Kindlustuse Isikukahjude grupijuht Kadri Puna rõhutab, et hilisemad süüdistused, ilma tõendite või tunnistajateta, ei pruugi kahjuks leida kannatanu jaoks sobivat lahendust ning soovitab õnnetuse kindlasti 
fikseerida kutsudes kohale kiirabi või lausa politsei.

“Hüvitiste taotlemiseks soovitan uurida bussifirma käest järgi, millise kindlustusseltsi juures oli buss liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud ja seejärel pöörduda oma murega otse kindlustusseltsi poole. Kui selgub, et reisija sai tõesti viga bussis olles, siis on tal samasugused õigused nagu teistel liikluses kannatada saanud isikutel. Neid õigusi ja kohustusi reguleerib Liikluskindlustusseadus,” selgitab Kadri Puna.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Reimo Tarkiaineni sõnul on keeruline ühistranspordis kukkunute täpset arvu statistikast välja tuua, kuna sellist liiklusõnnetuse liiki nagu ühistranspordis kukkumine tänasel päeval mõistena ei registreerita. Küll aga on olemas väljavõte andmetest, kus Politsei on ühissõidukiga toimunud õnnetuse registreerinud muu liiklusõnnetuse alla (välja on jäetud kokkupõrked, teelt väljasõidud, kokkupõrked jalakäijate ja loomadega).

Vigastatute puhul ei ole teada, kas inimene kukkus, jäi bussi uste vahele või juhtus veel midagi kolmandat. Võttes arvesse eelpool nimetatud tingimusi on Maanteeameti statistika kohaselt 2017 aastal toimunud 41 õnnetust, milles sai viga 54 isikut ja aastal 2018 on toimnud seisuga 26.09 kokku 45 õnnetust, milles on viga saanud 49 isikut.

„Ühistransporti kasutades paneme südamele, et enda turvalisuse seisukohast on oluline linnas kuni sõiduki täieliku peatumiseni käepidemetest kinni hoida ning võimalusel istuda. Pikamaabussides peaks alati kinnitama turvavöö, ütles BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja Kätrin Liebert.

Ühtlasi lisas Kätrin Lieebert, et vastutava liikluskindlustusandjaga asjaajamine on mugavam ja kiirem, kui inimesel on endal sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus. Sellisel juhul aitab enda kindlustusandja protsessi vahendada, võimaldades kannatanul keskenduda tervenemisele.

Jaga