Lemmiklooma kahjujuhtumite arv kasvas suvel kolmandiku võrra

Koer ja kass

Soe suvi tõi kaasa suurema hulga kahjuteateid lemmikloomade haigestumisest või õnnetusse sattumisest, mõnel kuul tõusis arstiabi vajanud loomade arv isegi kolmandiku võrra.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul on tänu inimeste teadlikkuse tõusule kasvanud ka lemmikloomade kindlustamine ja seega ollakse paremini valmis ootamatute kulude tekkimise korral.

„Meie statistika näitab, et keskmised lemmikloomade raviarved jäävad paarisaja euro juurde ja kindlustatud loomade puhul ei pea raviotsused sõltuma omaniku rahalisest hetkeseisust,“ ütles Veiko Sepp.Eriti ohtlik kuu oli loomadele juuli, kui Ifis registreeritud kahjujuhtumite arv oli 174 (vs 135 eelmisel aastal). Üldises plaanis on 2018. aastal kahjujuhtumite arv tõusnud 15%, seda peamiselt kasvutrendis oleva kindlustatud loomade arvu tõttu.

Soovitusi, kuidas sügisel oma koera ja kassi kaitsta:

  1. Puugid. Puugid on aktiivsed ka sügisel, kuigi tihti arvatakse, et puugivastane kaitse on oluline vaid suvel. Tegelikult võib puuke saada kuni novembri esimeste külmadeni. Puugihammustuste osakaal suureneb septembris ja oktoobris, sest koeri võetakse metsa seenele või jahile kaasa. Puugid kannavad haigusi, mis on loomadele ohtlikud, näiteks babesioos ja puukborrelioos. Koeri saab puukide eest kaitsta, kasutades spetsiaalset kaelarihma, turja tilku või tablette. 
  2. Rotimürk. Sügisel pannakse maakodudes tihti välja rotimürk. Tuleb vaadata, et mürki ei saaks süüa kass või koer, sest see on väga ohtlik.
  3. Antifriis. Enne talve ja külma ilma tulekut valatakse autodesse antifriisi (etüleenglükool). See on magus ja kleepuv lahus, mis meeldib nii kassidele kui ka koertele ja kui loom sööb seda lahust, võib ta saada surmava mürgistuse. On juhuseid, kus autorohketes kortermajade parklates, tilgub see lahus autodest välja. Loomaomanik ei pruugi tähele pannagi, kui tema lemmik joob selliselt tekkinud loigust ja saab mürgistuse. 
  4. Toit ja talveks valmistumine. Koerad, kes elavad õues, peavad saama ka vastavat toitu. Suvel kuuma ilmaga söövad koerad tavaliselt vähem. Sügisel tuleb jahedamate ilmade ajal anda rammusamat toitu ning suuremates kogustes. Ka koerakuut tuleb talveks looma soojas hoidmiseks õlgede lisamisega ette valmistada.  Tihti pannakse koerakuutidesse tekke, kuid need külmuvad ära ja loomal on nendel magada külm.
  5. Helkurid. Pimedamate ilmadega vajavad helkureid mitte ainult inimesed, vaid ka loomad.  Loomapoodidest võib leida nii helkurveste, -saapaid ja -rihmasid kui ka dioode, mida saab loomade paremaks nähtavuseks kinnitada nende kaelarihma külge. Loomaarstide kogemus näitab, et pimedal ajal satuvad loomad tihti liiklusõnnetustesse, sest autojuhid lihtsalt ei näe neid.
  6. Lillesibulad ja toataimed. Toataimed on alati aktuaalne teema, sest nendest (nt liiliatest) võivad kassid mürgistuse saada. Kassid närivad toataimi päris tihti. Enne kassi võtmist tuleb uurida, kas kodus olevad taimed on kassile mürgised ning millised neist võib alles jätta ja millised mitte. Teiseks ohuallikaks on lillesibulad,  mis kaevatakse mullast välja ja jäetakse tuppa või aknalauale kuivama. Lillesibulad on kassidele mürgised. 
  7. Suvejärgne stress ja haigestumine enne kütteperioodi algust. Pärast suve veetmist maal ja sügisel linna korterisse naasmist, on loom loomulikult kurb. Kassidel võivad avalduda käitumisprobleemid ning stressi mõjul ka terviseprobleemid, eriti tihti just kuseteede infektsioonid. Samuti võib kassil tekkida probleeme kastil käimisega, kuna suve jooksul õues kergendamas käies on ta selle kasutuse ära unustanud. Sügisel, kui kütmiseelsel ajal liiguvad kassid külmadel põrandatel, on neil suurem võimalus saada mõni kuseteede infektsioon. 
Jaga