Ettevaatust: pahatahtlikud juhid veeretavad liiklusõnnetuse järel süü kannataja kraesse

Karm statistika kinnitab, et iga päev toimub ligi sada kindlustusse jõudvat liiklusõnnetust. Reeglina teab õnnetusse sattunud juht hetkega, mis selle põhjustas ja kelle süül kahju sündis. Paraku jõuab kindlustuseni igal aastal ka lugematu arv selliseid juhtumeid, kus vastutuse on vastaspoole survele alludes enda peale võtnud vale juht.

ERGO kindlustuse riskijuhi Kaido Naaritsa sõnul toimub enam kui kolmandik kõikidest liikluskindlustuse juhtumitest parklates. Seega tasub just seal liigeldes eriti tähelepanelik olla. „Üks tüüpilisemaid ohuolukordi on seotud parklas teistele liiklejatele tee andmisega. Kui liiklusmärgiga pole teisiti reguleeritud, kehtib parklates parema käe reegel. Kui parkla keskele on joonistatud tee, ei muuda ka see ilma täiendavate liikluskorraldusvahenditeta sõidueesõiguse reegleid,“ ütles Naarits. Küll aga ei kehti parema käe reegel juhtidele, kes tagurdavad parkimiskohale või sealt välja. Nemad peavad andma teed kõigile teistele, sealhulgas jalakäijatele.

Teine sageli vaidlusi tekitav olukordi on see, kus kolmerealisel teel hakkavad kahel äärmisel sõidurajal liikuvad juhid reastuma üheaegselt keskmisse sõiduritta. Sellises olukorras kehtib samuti parema käe reegel ehk paremalt poolt reastujale tuleb teed anda. See on linnaliikluses väga levinud olukord, mille puhul jäävad juhid jällegi sageli hätta just eesõiguse määramisega.

Keeruliseks muudab mainitud olukorrad ennekõike fakt, et suur osa juhte ei tunne piisavalt hästi liiklusseadust. See annab omakorda jõupositsioonil või pikema sõidustaažiga juhtidele võimaluse teist osapoolt manipuleerida ja panna ta seeläbi süüd omaks võtma. „Kui plekimõlkimise järel hüppab teisest autost välja ärritunud juht ja karjatab: “mida sa tegid,” või “kas sa ei tunne seadust, et mulle ette keerasid,” siis hakkab nii mõnigi väiksema sõidustaažiga liiklejad endas kahtlema ning võtab pikema jututa süü omaks,“ tõdes Kaido Naarits.

Kui dokumendid on selle peale vormistatud ning süü allkirjaga omaks võetud, on hiljem raske midagi muuta. Naarits soovitas sellises situatsioonis siiski rahulikuks jääda ja meeles pidada, et kui juht pole endas päris kindel, tuleks pigem pöörduda politseisse, mitte kahtlevalt ennast süüdi tunnistada. Alati on võimalik nõu ja abi küsida ka mõnelt kolmandalt osapoolelt, kasvõi sündmuse pealtnägijatelt, kelle tunnistused tuleks samuti fikseerida.

Vastutulelikkus võib saada karistatud

On aga ka juhtumeid, kus süüdi olevate juhtide teadlik strateegia näib olevat see, et süü võetakse küll omaks ja vahetatakse ka kontakte, kuid tööle hilinemise ettekäändel lepitakse kokku toimunu hilisem fikseerimine. „Nii jäävad liiklusõnnetuse sündmuskohal vajalikud dokumendid vormistamata ning hiljem kindlustusseltsi pöördudes annavad mõlemad autojuhid erinevaid ütlusi. Sedasi pole võimalik õnnetuse põhjustamises vastutavat isikut enam tuvastada ning päriselt kannataja rollis olev juht jääb täbarasse olukorda,“ sõnas ERGO kindlustuse riskijuht.

Naarits märkis, et süülisuse tuvastamiseks ei piisa alati sellest, kui üks osapool end sündmuskohal süüdi tunnistab ja selle kohta kusagile lihtsalt allkirja annab. Harv ei ole ka käitumismuster, kus süüdi olev juht teeb ettepaneku liikuda dokumentide vormistamiseks lähedal asuvasse tanklasse, et mitte takistada sündmuskohal liiklust. Paraku seal enam ühist keelt ei leita ning süü tunnistamisest ei ole juttugi. Õnnetuses osalenud sõidukid on siis aga sündmuskohalt ära liigutatud ja toimunut võimatu tagant järele fikseerida.

On ka situatsioone, kus õnnetuse põhjustajal puudub liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis ja ta teeb ettepaneku, et soetab kohe poliisi ning juhtumi registreerimisel kindlustusandja juures võiks liiklusõnnetuse toimumise kuupäeva edasi lükata. „Mingi osa heatahtlikke juhte tuleb sellisele soovile ka vastu, teadvustamata, et tegemist on kindlustuspettusega, mis jätab lõpuks ka kannatanu ilma kindlustushüvitiseta. Seega tuleb kindlasti hoiduda igasugusest petmisest või sellega kaasa minemisest. Ka siis, kui eesmärk võib esmapilgul tunduda üllas. Olgu siinkohal üle rõhutatud, et kui ka õnnetuse põhjustajal puudub kahju toimumise hetkel liikluskindlustus, on kannatanul ikkagi õigus saada hüvitist, kas siis põhjustaja viimaselt kindlustusandjalt või liikluskindlustuse fondist. Hüvitise mittesaamise kartuses ei ole vaja selliste hirmutamistega kaasa minna,“ selgitas Naarits.

ERGO riskijuhi sõnul ongi kõige tähtsam igas olukorras sündmuskohal fikseerida, kuidas ja mis asjaoludel õnnetus juhtus, kirjeldada liiklusõnnetuse toimumise skeem ja lisada juhtide selgitused. Kirjalikult vormistatud dokument välistab, et üks osapooltest võiks hiljem anda vastuolulisi tunnistusi. Lisaks liiklusõnnetusest teatamise blanketi täitmisele oleks hea jäädvustada autode asukohad ja vigastused näiteks mobiiltelefoni kaameraga.

Olgu õnnetuse põhjuseks mis tahes, kutsub ERGO kindlustuse riskijuht Kaido Naarits liikluses olema teistega arvestav autojuht. „Tihti on näiteks reastumisega seotud õnnetusi tegelikult võimalik ära hoida. Mõnikord tähendab see, et eesõigust omav autojuht ei saa alati esimesena oma soovitud manöövrit teostada, kuid inimesed ja autod jäävad terveks ning vaidlused teemal, kes on süüdlane, samuti vähenevad. Kaotatud kümmekond sekundit sellel hetkel võib tähendada tunde võidetud aega ära jäävate hilisemate vaidluste ja asjaajamiste, auto remontimiste või enda ravimiste arvelt.“

Jaga