elukindlustus

Elus juhtub – tee elukindlustus!

Elukindlustus kaitseb sind ja su lähedasi haiguste ja õnnetustega kaasneva rahalise kahju eest. Elukindlustus aitab su perel toime tulla, kui sa jääd raskelt haigeks, juhtub tõsine õnnetus, sulle määratakse püsiv puue, kaotad töövõime või sured.

Kellele elukindlustus sobib?

Kindlustusseltsidel on eri terminid elukindlustuse kohta, kuid eesmärk on üks – maksta hüvitist sinu raske haiguse, töövõime kaotuse, õnnetuse või surma korral. Surma korral saavad lähedased kindlustuselt hüvitist ja neil on rohkem aega uue olukorraga kohanemiseks.

Elukindlustuse peaks kindlasti tegema, kui oled oma perele oluline sissetuleku tooja ning sul on lapsed, kes sinust majanduslikult sõltuvad.

„Elukindlustus pakub sinu lähedastele rahalist turvatunnet rasketel aegadel, kui sa ise ei saa enam nende eest hoolt kanda,” ütles Mandatum Life kindlustusseltsi müügi- ja turundusjuht Piret Ühtegi.

Tihti võetakse elukindlustus kodulaenuga. Kui sul on elu kindlustatud laenujäägi ulatuses, siis surma korral maksab kindlustus hüvitist ja lähedased ei pea muretsema laenukohustuste pärast.

Elukindlustusest on mitmekordne abi, kui lepingut sõlmides võtta lisaks kriitiliste haiguste, õnnetusjuhtumite ja töövõimetuse lisakindlustused.

Sõlmige elukindlustus pikaks ajaks

Mida tähele panna elukindlustust tehes?

Elukindlustuse hind sõltub valitud kindlustussummast, vanusest, tervisest, ametist ja hobidest. Soovituslik kindlustussumma võiks katta vähemalt sinu ühe aasta sissetuleku. Lisaks tasub arvesse võtta ülalpeetavate arvu ning laene.

ERGO elu- ja tervisekindlustuse arendusjuhi Dekla Uusma hinnangul on elukindlustuse lepingut sõlmides kõige olulisem anda oma tervise ja hobide kohta võimalikult põhjalikku informatsiooni.

„Kindlustusel on vaja teada riskiohtlike hobide ning varem põetud haiguste kohta, mis on jätnud tüsistusi. Täielikku infot omades oskame terviseriske hästi hinnata ning pakkuda kliendi vajadustele vastavat kindlustuskaitset ja õiglast makset,” ütles Uusma.

Kuna kindlustusmakse sõltub eelkõige tervislikust seisundist ja vanusest, siis võiks elukindlustuse teha võimalikult noorelt, sest siis on suuremad haigused veel olemata ning kindlustusmakse väiksem.

„30-aastase inimese kindlustusmakse 10 000-eurose kindlustussumma korral on ligi neli eurot kuus, aga 45-aastase kliendi kindlustusmakse juba umbes poole suurem,” märkis Uusma ja lisas, et tervislike eluviisidega inimestele pakutakse eri lisasoodustusi.

Elukindlustus on soovitatav sõlmida võimalikult pikaks perioodiks. Kui sõlmid elukindlustuse lepingu lühikeseks perioodiks, näiteks viieks aastaks, siis lepingu pikendamisel hinnatakse uuesti sinu terviseriski. Kui sul on aga vahepeal tekkinud terviseprobleemid, siis makse läheb oluliselt kallimaks või kindlustus ei pruugi üldse kindlustuslepingut pikendada.

Sport ei ole kindlustamisel takistus

Elukindlustuse lepingu sõlmimisel üldjuhul ei eristata harrastus- ja professionaalseid sportlasi.

Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul ei ole spordiga tegelemine elukindlustuslepingu sõlmimisel kindlasti takistuseks, pigem vastupidi – see on igati tervitatav. Swedbank pakub tervisliku eluviisiga klientidele kindlustusmaksetelt 10 protsenti soodustust.

„Samas võib kindlustusselts välistada mõned ekstreemsemad spordialad, näiteks alpinism kõrgemal kui 4000 meetrit merepinnast, kaljuronimine, osalemine mootorsõidukite võistlusel või treeningul, sukeldumine sügavamale kui 40 meetrit ning langevarjuhüpped, kui neid on aasta jooksul enam kui 50,” ütles Reinmann.

Seega on oluline enne lepingu sõlmimist kindlasti tutvuda välistustega. Ekstreemsema ala harrastajatel tuleb oma tegevused eelnevalt kindlustusseltsiga läbi arutada. Sageli on võimalik ekstreemspordi lisakaitset juurde osta.

„Elukindlustuse põhilepingu juurde saab sõlmida ka õnnetusjuhtumi lisakindlustuse ehk traumakaitse. Samas traumakaitse ei kehti sportimisega seotud traumade puhul, kui spordiga tegelemine on inimese peamine sissetulekuallikas,” ütles Reinmann.

Swedbanki traumakaitse statistika kohaselt moodustavad sportimisega seotud väljamaksed koguni 17 protsenti, kuigi arvatakse, et kõige enam juhtub liiklus- või tööõnnetusi. Vaba aja tegevustega seotud traumad on veelgi sagedasemad – 59 protsenti juhtumitest.

Kriitiliste haiguste kindlustuskaitse

Kriitilised haigused on näiteks pahaloomulised kasvajad, vähk, infarkt, insult, jäseme kaotus, kolmanda astme põletus, elutähtsa elundi siirdamine ja muud raske kuluga haigused.

Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom soovitab elukindlustusele juurde võtta kriitiliste haiguste kindlustuskaitse.

„Kui spordivigastuste puhul on abi õnnetusjuhtumikaitsest, siis raske haigestumise korral, näiteks ülekoormusest tingitud infarkti või insuldi korral, on abiks kriitiliste haiguste kindlustus. Kuigi traumadest räägitakse rohkem, haigestub Eestis üle 15 000 tööealise inimese aastas insulti, infarkti või vähki. Haiguse kulg võib olla väga raske ja ravi kulukas,” ütles Kollom.

„Iga viies eestlane haigestub vähki või teise raskesse haigusesse. Kriitiliste haiguste kindlustus pakub sulle rasketel aegadel rahalist abi, et saaksid paranemisele keskenduda,” ütles Ühtegi.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse turundusjuhi Jaanika Reinmanni sõnul on kriitiliste haiguste kindlustuskaitse mõeldud selleks, et pärast tõsise haiguse üleelamist säiliks normaalne elukvaliteet ning oleks võimalik katta taastumiseks ja toimetulekuks vajalikud kulutused.

„Välja makstav kindlustussumma aitab korvata raske haigusega kaasnevat sissetuleku vähenemist ja raviga seotud lisakulusid. Raha saab kasutada enda äranägemise järgi vastavalt vajadustele,” ütles Reinmann.

Pikk taastumisperiood

Sport hoiab meid heas vormis, kui seda teha mõistlikult, vältida liiga suuri koormusi ja ületreenitust.

„Kui minna treeningutega üle oma võimete, siis võivad nii vigastused kui ka kriitilised haigused kergesti tulla. Nagu kardioloogid ütlevad, võtab operatsioon haiglas aega paar–kolm päeva, kuid haigusest taastumine on pikaajaline,” ütles Reinmann.

„Insuldi või infarkti taastusperiood on raske nii endisele sportlasele kui tema perele, sest pere sissetulekud vähenevad ja samas rahalised kohustused on vaja täita. Elukindlustus on siinkohal perele abiks ning annab võimaluse keskenduda enda ravile ja tervise taastamisele,” sõnas Reinmann.

Statistikaameti andmeil suri 2016. aastal iga päev keskmiselt viis tööealist inimest südame-veresoonkonna haiguste või vähi tagajärjel.

„Kui on valida õnnetusjuhtumikindlustuse ja elukindlustuse vahel, siis mina valiks elukindlustuse, kuna peamised surma põhjused tööealise elanike seas on haigused, mitte õnnetused. Haiguste tagajärjel sureb üle 85 protsendi inimestest,” ütles Kollom.

Elukindlustusega seotud lisakindlustused

  • Kriitiliste haiguste kindlustus

Kriitilised haigused on näiteks pahaloomulised kasvajad, vähk, infarkt, insult, jäseme kaotus, kolmanda astme põletus, elutähtsa elundi siirdamine ja muud raske kuluga haigused.

Kui sul on kriitiliste haiguste kindlustus ning jääd raskelt haigeks, siis saad kindlustussumma abil haigusest taastuda ja katta toimetulekuks vajalikud kulud.

  • Õnnetusjuhtumikindlustus

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta ootamatu õnnetusega kaasnevaid väljaminekuid, mis on seotud vigastuse või ajutise töövõimetuse, püsiva puude või halvimal juhul surmaga.

Õnnetusjuhtumikindlustust on võimalik teha koos elukindlustuse lepinguga või ka täiesti eraldiseisvana.

Elukindlustusega seotud õnnetusjuhtumikindlustust võib nimetada ka traumakaitseks. See tagab sulle tõsiste vigastuste (näiteks luumurd) korral lisaraha, millega töölt puudutud päevi kompenseerida.

  • Töövõimetuse kindlustus

Töövõimetuse kindlustus tagab sulle harjumuspärase elustandardi, kui haiguse või vigastuse tagajärjel määratakse sulle puuduv töövõime.

 

Tekst: Kati Varblane, Eesti Kindlustusseltside Liidu kommunikatsioonijuht
Foto: Pixabay

Jaga