Algab suusareiside hooaeg – 7 olulist teadmist suusareisile minejale

Eesti inimesed armastavad talvehooajal küll rohkem soojamaareise, kuid siiski ligi 30% reisijatest valib suusareisi mägedesse. Kuna inimesed teavad, et sellise reisi ajal on suurem tõenäosus vigastada saada, siis naljalt keegi enam kindlustuseta suusareisile ei lähe. Kuid kindlustus õnnetusi ning vigastusi ära ei hoia, seetõttu toob Gjensidige välja 7 olulist nüanssi, mida suusareisile mineja peaks kindlasti teadma.

Kohe on algamas aprilli keskpaigani kestev suusareiside hooaeg ning paljud eestlased broneerivad enda puhkused just aktiivsema ning jahedama puhkuse tarvis. Kõige sagedamini käiakse suusatamas Soomes, Rootsis, Norras, Austrias, Šveitsis, Prantsusmaal ning Itaalias.

Gjensidige reisikindlustuse tootejuht Tere Rabe tuletab reisisellidele meelde, et kindlustus korvab küll õnnetusega kaasnevad kulud, ent tervise hoidmiseks ja riskide hindamiseks saab palju ise ära teha.“Eks kõige rohkem vigastavad end keskealised ning vanemad, kuna luud ei ole enam nii elastsed ning kukkumise tagajärjed on tõsisemad kui noortel. Kõige sagedamini esineb lülisamba vigastusi, põlveliigese põrutusi ning hüppeliigese väänamisi. Lastel on seevastu aga enim käeluumurde,” sõnas Rabe.

Rabe lisab, et Gjensidige on spetsiaalselt mõelnud suusahuviliste peale ning selliste reiside puhul saab valida ka kindlustuskaitse suusavarustusele.

Nimetame siinkohal 7 olulist nüanssi, mida iga suusareisile mineja teada võiks:

1. Reisikindlustuslepingut sõlmides pane tähele, et poliisil oleks märge kõrgema riskiga spordiala kohta – vastasel juhul ei pruugi kindlustusselts hiljem kahjusid hüvitada.

2. Tea, et reisitõrkekindlustus hakkab kehtima alles kolmandal päeval, mistõttu on mõistlik kindlustus soetada juba varakult – näiteks, kui ostad kindlustuse kaks päeva enne reisi ja reisile minemise päeval haigestud, siis kindlustus hüvitab kulud üksnes kehtiva reisitõrkekindlustuse korral. 

3. Väljaspool ametlikku mäesuusarada või suletud nõlvadel suusatamine on suusataja enda vastutusel.

4. Kergema vigastuse korral pane väänatud, põrutatud või sinikaga liigesele peale külma. Kui valu ei taandu, pöördu arsti poole. 

5. Tugeva trauma korral nagu pea- või kaelatrauma, tugev turse, kehaosa deformatsioon, tugev rindkere või kõhuvalu – pöördu koheselt arsti poole!

6. Mäe peal olles hinda adekvaatselt oma võimeid, oskusi ning vanust – üle ei maksa pingutada.

7. Joobeseisundis soovitame suusaradadele mitte minna.

Lisaks tuletame meelde, et elektroonikaseadmeid ei ole mõistlik lennuki pagasiruumi panna ning kui õnnetuse tagajärjel peaksite end vigastama, on kindlustushüvitise tarvis vajalik arsti tõend koos diagnoosiga.

Gjensidige kindlustus märkab juba alanud sügisel suurenenud huvi suusareiside vastu, võrreldes 2017 aastaga.

Jaga